Mullu detsembris sai kaante vahele nelja autori koostatud ülevaade “Eesti tennis 100”.
Eestlaste tenniseharrastuse alguseks loetakse aastat 1913, kui Eestimaa spordiseltsi Kalev vastvalminud väljakul Pirital toimus hilissuvel esimene tenniseturniir, osalejateks põhiliselt eesti rahvusest 20 meesmängijat.
Teadupärast tõid tennisemängu Eestimaa pinnale baltisakslased juba tunduvalt varem ja see seeme hakkas idanema pea kõigis Eestimaa paigus, sh ka Hiiumaal.
Juubeliväljaandes on leidnud kajastamist nii esimesed tähelepanekud mängu harrastamisest Hiiumaal, Peltzerite väljaku tekkelugu, kui 1934. aastal asutatud Kärdla Noorte ühingu tennisering oma väljakuga. Käesoleva aasta juunis saab sellest 80 aastat.
Peatükis “1940ndad aastad – muutuste tuules” Hiiumaad ei nimetata, kuigi ka siinmail asutati 1949. a mais riiklikest suunistest lähtuvalt Kärdla tennisesektsioon. See tõik jäeti nimetamata, sest Elsa Kerseni juhitud sektsioon ei kogunud piisavalt elujõudu. Vaatamata kohalike entusiastide ja ka saarele tööle tulnud Aleksander Transtoki, Ilmar Kolgi – need kaks nime leiab lugeja Saaremaa valgepallurite seast, ja Kaljo Peeli ponnistustele, hääbus sektsiooni tegevus uue kümnendi keskel.
Selle asemel kinnitas jõuliselt kanda ja jäi harrastusena püsima hoopis väiketennis. Ja ega soov suurt tennist mängida kuhugi lõplikult kadunud. Eesti tennises on see periood saanud raamatus õigustatult pealkirjaks “1950ndad – tõelise tõusu kümnend”.
60ndad ehk “Eesti tennise kuldne aastakümme” tõi Hiiumaalgi kaasa uue tõusulaine. Spordikomitee esimees Arvo Rist sai ülesandeks taastada tenniseväljak Rannapargis. See 1964. aastal omalaadse asfaltkatte saanud väljak pidas arvukate huviliste jalge all vastu kümnendi lõpuni ja seal toimunud võistlustest on meile teada ka esimene Hiiumaa meister tennises – Mart Pauska.
Oma jäljed on jätnud ka 70ndad, aga järgmised, tennisesõpru vägagi rõõmustavad sündmused Hiiu saarel jäävad aega, mille juubeliraamatu autorid on nimetanud “1980ndad Eesti tennises: segased ajad”. 2008. aastal valminud uurimusloos “Hiiumaa tennise lugu” hindasin mina 80ndatel siinmail toimunut aga hüppelauaks tänasesse päeva.
1984 tehti kummiasfaltväljak Emmastesse ja umbes samal ajal ka universaalne pallimänguplats teedevalitsuse hoovile Kärdlas.
1987 sügisest hakati kalurikolhoosi Hiiu Kalur hõlma all lastele tennisemängu õpetama. Seda nii Kärdla keskkooli võimlas kui uhiuues Viskoosa tervisemajas.
Jaanuaris 1988 sündis Hiiumaa tenniseklubi, samaks suveks sai valmis ja avati pealinnast kutsutud tenniserahva osavõtul pidulikult Hiiu Kaluri tenniseväljak.
1988. a novembris, kui tähistati Eesti tennise 75. sünnipäeva, olid kutsutud ja käisid pidustustel Tallinnas Hiiumaa tenniseklubi liikmed.
Augustis 1989 oli suurpäev Hiiumaa KEKis, sest Kärdlasse, Nuutri jõe äärde oli kerkinud Mängude maja, rajatud kaks kummiasfaltkattega tenniseväljakut ja korvpalliplats.
1989 anti stardipauk linna keskmesse, staadioni kõrvale kavandatud nelja väljakuga ja harjutusväljakuga tennisebaasi tekkeks. Algatus selleks tuli noorelt tenniseklubilt, ideed toetas ning projekteerimist ja ehitamist rahastas Hiiumaa rajooni RSN täitevkomitee. Paiga avasündmusena saab kirja panna aga alles 1991. a augustis vaid ühel vastvalminud väljakul toimunud Eesti väikelinnade spartakiaadi võistlusmängud. Kõigi nelja saviliivaväljaku pidulik avamine leidis aset augustis 1994.
Tuleb tõdeda, et seda kõike oli siiski liialt vähe, et saada tennisesajandi raamatus nimetatud nende paikade loetelus, kus 80ndatel väljapool Tallinna tennise kandepind laienes. Kirjutatud on: “Tennisekaardile ilmusid taas või tekkisid uute keskustena Tartu, Viljandi, Haapsalu, Kuusalu, Rakvere. Kokku mängiti tennist 60 paigas.”
Milline on tänapäev Hiiumaa tennises? Kuhu meid see 80ndate hoovõtt kandnud on?
Emmastes on sügisest 2006 uus kõvakattega väljak ja ka spordihoones saab tennist mängida. Renoveeritud Viskoosa tervisemajas saab endiselt tennisevõrgu üles panna ja Käina rahval on aastast 2009 kena kunstmuruväljak.
Suuresti on muutnud ilmet Kärdla ühisgümnaasiumi võimla, kus tenniseklubi oma 26 tegutsemisaasta jooksul ikka laupäevadel ja pühapäevadel tennisetundideks aegu on saanud. Aga vajaminevast kuni 10 m lühem saal, vaid kaks mõeldavat trennipäeva nädalas ja hüppeliselt tõusnud täiskasvanud harrastajate arv annavad põhjust unistada tennisesaalist Kärdlas ja selle nimel ka tegutseda.
Tenniseväljakutest on Kärdlasse alles jäänud vaid eelmise sajandi lõpuaastast Hiiumaa tenniseklubile kuuluv ja mitme projekti abiga põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud kompleks Kärdla südames. Saviliivaväljakuid, mis 2008. aastal said naabriks mõnusa kunstmuruväljaku, ümbritsevad juba mõnda aega moodne piirdeaed ja unikivist kõnniteed. Klubi veerandsajanda sünnipäeva puhul justkui kingituseks soetatud 48 tonni tennisiidisegu laotamine hoolikalt üleskobestatud pinnasele parandas oluliselt väljakute kvaliteeti.
Eesti tennise juubeliaasta augustikuus toimus Kärdlas esimene üksikmängu turniir Hiiumaa ja Peetri küla tenniseklubi meeste vahel. Just siis sai teoks kaua mõttes olnud austusavaldus neile, kelle rajatud väljakutel ja käe all mina ning sageli laagrite ja võistlustega seoses Kärdlasse sattuvad treenerid tennist mängima oleme õppinud. Neid kolme, Tallinna Mererajooni Laste ja Noorte spordikooli väljakut, kus tollal oli vanemtreeneriks Alfred Keerd ja treeneriks Rein Sander, ei ole enam alles, kuid kahel Hiiumaa tenniseklubi väljakul on nüüdsest nimesildid – Alfred Keerd Arena ja Rein Sander Plats.
Üks kahest nimelisest väljakust. Foto: erakogu
Ajas tagasi vaatava loo tahan lõpetada hoopis sooviga liikuda edasi muutuste tuules. Eespool sai välja öeldud vajadus tennisehalli järele. Lisan veel, et aeg on juba sealmaal, mil võiks hakata endast märku andma inimene, kellele saatus on ette näinud järgmisena Kärdlas tennisetreeneri tööd teha.
Tiiu Masing
Hiiumaa tenniseklubi
Lugu ilmus 18.02.2014 Hiiu Lehes
