Kevadel Eesti U-19 vanuseklassi
saalihoki koondisega maailmameistrivõistlustele pääsenud kolm
Hiiumaa noormeest valmistuvad juba uuteks võistlusteks. Sihid on
kõigil kõrged.
Esiplaanil Ken Pähn, kummardab Alex Kark, nende taga Tarvo Kivisilla. Foto: Katrin Laan
8.-12. maini Hamburgis peetud
maailmameistrivõistlustele jõudsid Eesti koondise 17 liikme seas ka
kolm hiidlast- Alex Kark, Tarvo Kivisilla ja Ken Pähn.
MM-i kõige noorem koondis saavutas
B-divisjonis kolmanda koha ehk oli kokkuvõttes maailma 11. meeskond.
Noormehed ise rahule ei jäänud.
„Kolmas koht ei olnud kindlasti
maksimum, oleksime kindlasti tahtnud olla esimesed ja tõusta A-
divisoni,“ ütles MM-il kõigest 15-aastasena debüteerinud
Kivisilla.
Nädala keskel sõidavad Kivisilla ja
Pähn Jõgevale 2015. aasta MM-i ettevalmistuslaagrisse. „Esimesed
päevad teeme trenni ja 3.-4. augustil on kontrollmängud Soome
tippklubide järelkasvukoondiste vastu,“ selgitas Kivisilla.
Kuigi MM, kuhu Eesti kevadise kolmanda
kohaga pääsme juba lunastas, on alles kahe aasta pärast, asutakse
parimaid juba praegu välja sõeluma. Esimestele kogunemistele
kutsutakse umbes 50 mängijat, seejärel jääb neist alles 30. Peale
kontrollturniire selgub lõplik koosseis ehk 20 meest.
„Usun, et kui meid noorematena juba
sellele MM-ile võeti, on tõenäoline ka uude koosseisu pääseda,“
arvas esiliiga play-off mängude suurim punktitooja Kivisilla.
Kui Pähn ja Kivisilla valmistuvad U-19
MM-iks, siis septembris 19. aastaseks saav Kark on meestekoondise
kandidaat. 10. augustil toimuvad järjekordsed füüsilised testid.
Koondise peatreenerid Argo Kungla ja Rein Kivi hindavad kogunemisel
43 mängija füüsilisi võimeid. MM-ile pääsemiseks mängib
rahvuskoondis 2014. aasta veebruaris Slovakkias
kvalifikatsiooniturniiril.
„Võimalus koondisse jõuda on
täiesti olemas, tuleb vaid ise kõvasti tööd teha,“ ütles
kevadel TTÜ/Team Exel koosseisus meistriliigas hõbemedali teeninud
Kark.
Tee saalihoki juurde leidsid noormehed
juba enne kooli. „Umbes 4-5-aastasena läksin koos isaga trenni,“
ütles Kivisilla, kelle isa Teet Kivisilla ja Jaanus Võsamaa ongi
poistest mängumehed voolinud.
Tehnikat saab tema sõnul ise õppida,
aga kõige raskem on söödumäng ja pallita liikumine selgeks saada.
Kuigi mäng on tempokas, võib õige kohavalikuga kiirematele ka koha
kätte näidata.
„Õige liikumine ja tehnika on
kiirusest olulisem. Kõige ilusam ongi kui liikumisega keegi tühja
värava peale mängida,“ selgitas Kivisilla.
Saalihokiga alustasid kõik Viskoosa SK
klubis ja kui Pähn ning Kivisilla mängivad seal ka praegu, siis
Kark on juba kolm aastat esindanud TTÜ/Team Exeli tiimi. Et
esiliigas palliv Ääsmäe on selle duubel, kohtus ta seal ka
Viskoosa SK-ga.
Lõppenud hooajal oli TTÜ SK/Ääsmäe
esiliiga võitja ning Viskoosa SK teenis pronksmedalid, sealjuures
poolfinaalis kohtuti just omavahel. 16:11 jäi peale Ääsmäe.
Kohamängudel olid Pähn ja Kivisilla
kaheksa tabamusega edukaimad väravakütid. Põhiturniiril säras
Pähn 27 tabamusega, millele liigas kellelgi midagi vastu polnud
panna.
Käesoleva kuu alguses tegid Viskoosa
poisid mehetegusid Viskoosa Cupil, kus esmakordselt turniiril jõuti
finaali. Seal tuli Viskoosa U-19 võistkonnal aga Soome-Eesti
ühistiimile Team Old Stars karistusvisete järel alla vanduda.
„Finaal oli pettumus, aga arvestades
kui kõvad olid vastased, siis võib ikkagi rahule jääda,“ ütles
Kark. Ta selgitas, et finaali jõudmise taga on individuaalne areng.
„Oleme muutunud enesekindlamaks, kui enne käsi värises selliste
vastaste ees, siis enam mitte.“
Pähn läheb sügisel Kärdla
ühisgümnaasiumi 11. klassi ja jätkab mängimist Viskoosa SK eest.
Kivisilla lõpetab kevadel sama kooli 9nda klassi. „Peale seda
tahaks minna kas Tallinna või Tartu õppima ja meistriliiga klubis
mängida,“ ütles Jõgeva Tähe tiimiga U15 ja U17 noorteliiga
meistriks tulnud Kivisilla.
Kark, kes on juba meistriliiga mängukogemusega, sooviks end saalihokiga rohkem siduda ja Soome suunduda. „Kui kõik hästi läheb, asun
sügisest Soome esiliigas mängima,“ avaldas TTÜ meistriliiga
meeskonna esiviisiku mängija.
Sealne esiliiga on tasemelt meie
meistriliigast üle. Samas tuleks mängimise kõrvalt ka tööl käia,
sest sel tasemel palka ei maksta. Palka makstaksegi
saalihokis ainult Rootsis ja Šveitsis, nentisid noormehed.
Ka teised arvavad, et jäävad tulevikus saalihoki juurde, ent võtavad seda kui hobi. „Samas kui see ala
2020 olümpiale jõuaks, siis oleks küll motivatsiooni vaeva näha,“
jättis Kivisilla otsad lahtiseks.
Jaanus Võsamaa*
VastaKustutaTänan, korras.
VastaKustuta